Polski
English
Українська
Český
Български
Slovenský
Srbija
Русский
Latvija
Lietuva
Slovenija
Bosna i Hercegovina
Hrvatska
Ελληνικά
Española
Italiano
Eestlane

Sudu – kuidas see tekib ja miks on kahjulik?

TAGASI

Mis on sudu?

Sudu tekib neljast keskkonnateguri ühendumisest:

  • inimtekkelised saasteained
  • udu
  • tuule puudumine
  • madal temperatuur

Sudu on seega atmosfääriline “saasteainete ja tolmude pilv” – tihe udu suitsuosakestel -, mis väljendub ka selle nimes: kombinatsioon ingliskeelsetest sõnadest smoke (smoke) ja fog (udu).

Läbi aegade on õhku sattunud mürgist tolmu ja gaase (peamiselt vääveldioksiid), mille põhjuseks ei ole mitte ainult inimtegevus, vaid ka  loodusnähtused, nt vulkaanipursked. Keskkonna saastumine muutus tõeliseks murekohaks aga alles kivisöeenergia kasutamisel põhineva tööstuse arengu tulemusena (19. sajand). Järgmisel sajandil mõjutas üha enam õhusaastet mootorite võidukäik (autode arv ja heitgaaside hulk) ning – mis on suur ökoloogiline õudusunenägu ja millest me ei ole alati teadlikud – majapidamiste pidamine ka meid ennast kahjustaval viisil.

Praegu – eriti kütteperioodil – ei üllata sudu nähtus kedagi. Kuigi see teeb meie elu keeruliseks ja halvendab tervist, oleme selle olemasoluga niivõrd harjunud, et iga-aastased suduhoiatused ei avalda meile nii suurt muljet, nagu peaks – paljud meist suhtuvad neisse kui vältimatusse probleem. Vale.

Õhk mida sisse hingame

Sudu on olnud suur probleem juba aastaid. Suurima saastatuse perioodil lakkab õhk olemast läbipaistev. Me tunneme ja isegi näeme palja silmaga “reostuspilve”. Me hingame sisse tolmu, pliid, happegaase, vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, süsivesinikke.

Paljudes kohtades meie riigis ületatakse igal talvel kahjuliku tolmu kontsentratsiooni norme mitusada protsenti, mis tähendab, et õhusaaste tõttu hukkub inimesi. Probleem püsib hoolimata keskkonnakaitsjate hoiatustest ja poliitikute algatatud ökoloogiat toetavatest programmidest. Kuigi meie teadlikkus selles valdkonnas kasvab iga aastaga, puudub meie tegevusel siiski mastaabiefekt.

Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) mitme aasta taguste prognooside kohaselt, kui süsteemseid ja tõhusaid meetmeid kahjulike gaaside ja tolmu emissiooni vähendamiseks ei rakendata, on 2030. aastal Poola linnade õhusaaste tase üks kõrgeim ELis.

Sudu esinemise põhjused

Riikliku Heitehalduse Keskuse (KOBiZE) andmetel on kodumajapidamised peamine õhusaasteallikas, s.t. madala emissiooniga (nimi tuleneb madalatest mittetehase korstnatest). Suurim probleem on ühepereelamute ja üürimajade ebapiisav küte (põletatakse kivisüsi, puid, rehve, ikka veel juhtub, et prügi). Sama oluline on ruumide ülekütmine, liigne küttekütuse kasutamine, mille tagajärjeks on ülemäärane põlemissaaduste eraldumine atmosfääri.

Ainult arvudele viidates näeme, kui olulised on meie igapäevased valikud looduskeskkonna jaoks. Kodumajapidamised vastutavad kahjulike PM10 tahkete osakeste emissiooni eest koguni 46%, mis on muljetavaldav, eriti võrreldes tööstuse (20%) ja maanteetranspordiga – selles osas tugevalt demoniseeritud (8%). Veelgi suuremaid ebaproportsioone näeme kantserogeense bensopüreeni heiteallikates. Siin on süüdi madalad heitkogused koguni 84%, tööstus 10% ja maanteetransport vaid 1% (KOBiZE 2017. aasta andmed).

Samuti väärib märkimist – ja siin pole vaja arvudele viidata -, et suduprobleem suviti kaob vaatamata suurenenud autoliiklusele praktiliselt ära. Sudu tekib alles talvel, kui me kõik oma kodusid kütame. Seega – kuigi autoliiklus on kahtlemata saasteallikas (lämmastikoksiidi heitmed) – ei ole sisepõlemismootorid sudu peamine süüdlane.

Mis on selle järeldus? Mitte tehasekorstnate aurud ja autode heitgaasid ei mürgita õhku, mida me kõige rohkem sisse hingame. Meie valesti köetud majad teevad seda.

Valesti köetud msjad ehk siis?

Kui me räägime majade ebaõigest kütmisest, siis peame silmas peamiselt:

• söekatelde kasutamine (tuletame meelde: kütuse põlemisel tekkivad kahjulikud tooted on: süsinikdioksiid, vingugaas, vääveldioksiid, raskmetallid ja heljuv tolm PM10, PM2,5)
• jäätmete, plastiku põletamine
• soojuskaod hoonete mittetiheduse tõttu
• soojuskaod ülereguleerimisest (ruumi ebaefektiivne küte)

Sudu sattumisek inimorganismi

Halb õhukvaliteet muudab meie hingamise raskemaks, enesetunne halveneb ja meil on suurem tõenäosus haigestuda infektsioonidesse, eriti ülemiste hingamisteede haigustesse.

Need ei ole ainsad sudu tagajärjed meie kehale. Pikas perspektiivis aitab saastunud õhk kaasa järgnevate tekkimisele:

• kasvajad
• krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
• astma ja allergiad
• koronaararterite haigus ja südamepuudulikkus
• rasked õhupuuduse hood
• kõrge vererõhk
• vaevused kurgu, kõri ja bronhidega
• konjunktiviit
• keskendumisvõime häired
• unehäired

Jak zapobiegać degradacji środowiska?

Seetõttu tundub, et – peale seadusega ettenähtud lahenduste (suduvastased resolutsioonid, individuaalmajade uusi küttestandardeid toetavad programmid) – on meie riigi ökoloogilise olukorra parandamise võtmeks sotsiaalne haridus ja uute küttetehnoloogiate laialdane kasutamine. Õhukvaliteet paraneb ainult heade tavade edendamise ja nende rakendamise eeliste näitamise kaudu.

Kas inimesed on sellest teadlikud? Kas nad teavad, millised tsivilisatsiooni arengu mõjud hävitavad nende tervist? Kas nende hulka kuulub ka nende enda kodu ebapiisav küte? Milliseid meetmeid nad sellega seoses võtavad?

Peagi avaldame oma ajaveebis BioStat® teadus- ja arenduskeskuse poolt 2020. aasta veebruaris SALUS Controlsi tellimusel läbi viidud uuringu järeldused. 

Kontakt
Alusta koostööd

Kontakt


Tehniline abi

+371 289 10 090
igors.kosolapovs@salus-controls.eu

support@salus-controls.eu


PaigaldajaKasutajaArendaja




Salus

SALUS Controls brändi turustaja:
QL CONTROLS Sp. z o.o., Sp. k.

Rolna 4, 43-262 Kobielice,
Poola
NIP: 638 180 68 25,
KRS: 0000440955,
office: +48 32 700 74 53,
service: +48 32 750 65 05,
fax: +48 32 790 44 85,
Monday - Friday, 8:00-16:00

image/svg+xml





© QL CONTROLS 2020 / All Rights Reserved

Design & Code by Foxstudio